4.nädal: Eesti infoühiskonna arengukava punktid

 Minu eluaja jooksul on toimunud juba mitmeid muutusi infoühiskonnas, ning olen suutnud nendega sammu pidada. Võttes aga vanemaid inimesi, siis tekib neil raskusi ajaga kaasas käia. Muidugi on need uued lahendused meie elu rikastavad faktorid, aga samas ei saa uued muutused realiseeruda, kui inimesed neid rakendada ei suuda.  Vaatame siis, milline punkt on Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 kõige enam realiseerunud ja milline kõige vähem. 


Kõige enam 

Valisin punkti: Kõik enim kasutatavad teenused nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. On tõesti juhtunud nii, et teenused, mida soovime kasutada näiteks söögi tellimiseks, on hõlpsasti kättesaadavad ja lihtsad kasutada. Saame näiteks tegusal päeval, kus on vähe aega söögi tegemiseks või ise ostmiseks, tellida toidu läbi telefoni ning oodata, kuni see meile kohale tuuakse. Samuti andmete kaasas kandmise osas on inimestel käeulatuses näiteks oma pangakaart, millega saab läbi telefoni makseid teha poes. Heaks abiks siis, kui rahakott peaks ununema koju. Lisaks saab oma tervise andmeid vaadata oma seadmetest ning praegusel ajal on kindlasti mugav näidata koroonapassi nutiseadmest. 


Kõige vähem 

Valisin punkti: Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. Tõesti saab otsida teavet ning kasutada rakendusi (enamasti, mis on Eestis loodud) meie emakeeles, kuid arenemisruumi siiski on. Arvan siiski, et kogu teave, mida soovime leida ei ole saadaval Eesti keeles ning peab minema Inglise keelse teabe otsingule. Tihtilugu on need ka palju põhjalikumad ja leiab usaldusväärsemaid allikaid. Igapäevaseadmed on ka enamasti olemas Eesti keeles, kuid on jällegi mõned asjad Inglise keele taga kinni. See, et Apple seadmed ei ole Eesti keeles kasutatavad on arvatavasti siiski selle firma teha, kuid tuleks siiski mainida, et selline võimalus meil puudub. Samuti on arvutid Inglise keeles. Näiteks enda HP arvutit vaadates ei saa vahetada keelt ning on valikus ainult Inglise keel. Peaks mainima, kuigi võib olla läheb see teemast mööda, et kasutusjuhendid paljudel seadmetel ei anna Eesti keeles lugemise võimalustki, peab hakkama saama mõne teisega. Kuid areng ei saakski toimuda, kui ei teaks, mida vaja arendada on. Arvan, et need probleemid saavad oma lahenduse lähitulevikus.


Kasutatud allikas 

EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 (mkm.ee) 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

3.nädal: uue meedia mõju traditsioonilisele

  Uue meedia mõistet olen varem kuulnud, kuid pole sellesse nii süvenenud, et teaks täpselt, mis see on. Olles targemaks saanud selles osas, peaks vaatama, mis võib selle (nagu kõigel siin maailmas on) head või halvad küljed olla.  Positiivne pool  Uus meedia andis rohkem võimalusi suhelda ning leida kiiremini infot. On olemas nii palju jututubasid, ajaveebe, suhtlusportaale, et kui tekib tahtmine juttu ajada siis ainult vali endale sobivaim koht selleks. Nii levib ka info palju kiiremini inimeste vahel nii et oma küsimustele vastuse leidmine ei ole nii raskendatud. Samuti on olemas erinevad kogukonnad erinevate hobide/huvide jaoks. Mitmed rollimängu jututoad, kus saab lisaks oma lemmik teemade, raamatute arutamisele ka selle baasil mänge mängida. Nii ei pea otsima enda lähedaste seast huvilisi (võibolla neid isegi ei oleks) saab liituda suurema kogukonnaga. Samuti saab nii leida endale sõpru või elukaaslast (lihtsam ka nii, sest mõnele ei meeldigi näost näkku rääkida).   Negatiivne po
Lisateave

1 nädal: kolm IT-lahendust kolmelt erinevalt aastakümnelt

  Mõeldes enda igapäevasele elule, kus kõik on seotud infotehnoloogiaga, tunduks nagu see ongi alati nii olnud. Isegi ei mäleta palju ajast kui ei olnud puutetundlikku telefoni. Arvatavasti on IT olemasolu elu nii mugavaks teinud, et sellepärast ei mäleta selle puudumist. Millised IT-lahendused on teinud või aidanud kaasa meie elu lihtsamaks muutmisel?  Ühekordne kaamera  Kuigi esimene ühekordne kaamera tuli 1940ndatel siis selle populaarsus kasvas hoopis 1986.aasta Fujifilmi leiutisega. Selle trendiga liitusid ka teised fotograafia ettevõtted näiteks Canon, Kodak ja Nikon. Kuna selle aja kaamerad oli kallid ja raskesti kasutatavad siis nende vastandiks andsid ühekordsed kaamerad kõigile võimaluse fotosid jäädvustada. Sellega sai pilte teha kuni film otsa sai ning seejärel tuli jäädvustatud pildid viia ilmutamisele, et saaks näha, kuidas õnnestus piltide tegemine. Kuigi praegusel ajal saab fotosid teha digitaalselt siis on ühekordne kaamera mingil määral taas populaarseks saanud. Olen
Lisateave

2 nädal: kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

 Olles samuti mitteteadlik Internetist põhjalikumal tasemel, on selle nädala ülesanne heaks alguseks. Valisin järgmised nähtused, sest need tundusid sellised, mille info mulle huvitav oleks.  Walkman või siis kaasaskantav muusikamängija  Olles kuulnud sõna Walkman tekib küsimus, et mis see olla võiks? Walkman on kaasaskantav muusikamängija firmalt Sony, mis tuli välja aastal 1979. See oli algselt kõrvaklappidega kassetti mängija. Sõna walkman kasutatakse ka üldnimeks kõigile kaasaskantavatele muusikamängijatele. Sony lõpetas kassetti mängija müügi 2010.aastal. Võib öelda, et selle asemele tuli Apple toode IPod, mis läks juba samm edasi ning suutis mängida erinevaid audiofailivorminguid. Nüüd on muusika kuulamine liikunud digitaalseks näiteks telefoni rakendused nagu näiteks Spotify, aga saab ka tasuta kuulata läbi Youtube ’i.  Kasutatud allikad:  https://knowledge.insead.edu/blog/insead-blog/innovation-success-how-the-apple-ipod-broke-all-sonys-walkman-rules-2791  http://edition.cnn.
Lisateave